...give me everything...

nii ilusad nägime Gatlinburis välja. Neiud kõik super kenad. Mu juuksed peavad natuke veel kasvama, siis ka sama pikad kui Liisil, Nadjal ja Maarjal. American smile. :)))
OMG kui ilus Gatlingburis oli. Me elasime mägimajades. Maja oli kolmekordne, keskmisel korrusel oli rõdul ka mullivann, kust sai öhhe vaadata. Jube-jube ilus oli. Olime nagu täitsa metsas, poisid nägid isegi karu, kes nende autost toitu varastas. Ja oi neid kurvilisi teid. Päris ohtlikud nagu ameerikamäed.
Gatlinburg oli täielik turistilinn ja nii suurtes ummikutes nagu ma koos teistega olin, polnud
ma ammu istunud. :D Sellest hoolimata sai shoppatud ja isegi õhtusöögile jõudsime õigel ajal. Lõikasime natuke läbi metsa. Thank you - who invented GPS!

Toredad oli ka õhtused istumised ja chättimised. Ja hommikusöögid Ramada hotellis, eriti vahvlid siiirupiga. My favourite. Kuigi seda sai ainult üle päeviti.
Ma ei teadnudki, et ühte nelja inimese hotellituppa võib ära mahtuda 9 inimest. Päris hea.
Ja saan öelda, et käisin ka Usas klubis, kuigi Nashvilles oli natuke raske ööklubi leida, sest kõik öised peokohad oli baari ja kantriklubid. Lõpuks leidsime - mina + 5 tüdrukut - kuskilt äärelinnast mingi väikse getoklubi. OK, see ei olnud nii hull, aga muusika polnud just kõige parem tantsumuusika.

"hugmachine" ???

Koju lendamine oli kuidagi nii kummaline. Võtsin hästi rahulikult. Kuigi tõusmine ja maandumine oli natuke halb, sest mul oli nina natuke umbes ja kõrvad oli lukus. Aga Chichago lend Varssavisse sujus üsna kenasti. Ajaliselt klappisid tunnid täiega hästi, sest sain magada öötundide ajal ja ärkasin siis kui taevas valgeks läks.

Eestis oli hea olla, aga ma ei teagi. Nii kummaline.... Ma ei tahaks üldse tagasi tavalise elu juurde minna.... tunne... aga vähemalt head mälestused 2011 aasta suvest ja suvelõpust.