waka, waka, Florida

Spoto oli selline vahepealne, Armwoodis elas rohkem valgeid ja Blake-is oli põhimõtteliselt kõik mustanahalised ja spänikud. Ja kõik need 12 ja 1 nädalat töötasin jalgrattaga. Pikad vahemaad ja ma ei kurda enam kunagi, et ma vihkan igistamist ja jooksmist, sest Florida kliimas ei ole päeva, mil sa ei tunneks, et poleks leili võtmas. Teine variant on see, et sa tunned, et oled nagu märg kass. Ütleme nii, et umbes nädal jagu vihmapäevi oli, kus sadas nii nagu keegi oleks taevaluugid valla lasknud. Enda üle sai siis natuke naerdud ja mõeldus, et ei tea mis emad arvavad kui hull jalgrattur ringi sõidab.

Ja üldse, olin ma üks väheseid inimesi, kes päevasel ajal ringi sõitis. Kõik inimesed istusid majas sees. Suht kummaline! Väga vähe inimesi üldse sõitsid jalgrattaga. Veelgi kummalisem, et üsna palju autod lihtsalt tuututasid. Kas see oli seepärast, et nad pole jalgrattaga sõitvat inimest varem näinud või ...

Üks asi miks ma ei tahaks Ameerikas elada on TOIT. Mitte et see ei oleks maitsev, aga too much caloris... and all these calories are going to sit on your buns. Mu pereema Dana tegi väga maitsvaid toite. Aga ma pole oma elu jooksul niipalju Maci või kiirtoidurestoranis söönud kui ma seda tegin sel suvel. Ma pole eriline Maci sõber. Esiteks, hamburger maksab raha. Teiseks, pole see eriti hea ka. Eestis olen Maci kokku käinud ehk 10-15 korda. Igatahes väga väge. Usas käisin 3 nädalat iga hommik Macis ja siis 9 nädalat sai käidud Waffle Houses. Aga maapähklivõi pähklitükkidega oli üli häää!!!

Mõtlesin ja mõtlesin mida postitada viimase novembrikuu päeval. Välja mõtlesin.