Lendasime Austraaliast Eestisse

Kunagi hiljem on kindlasti hea lugeda, kuidas lennureis lapsega läks. Siit siis postitus teemal "lendamine 1-aastasega".

Kui piletid ostsin, siis kõige rohkem kartsin 2h peatust Kuala Lumpuri lennujaamas. See tundus ikka jube lühike aeg nii suure lennujaama kohta. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkasin mõtlema, et kuidas ma 11h lendu Emmaga üle elan. Siin kohal mainin, et Emmal polnud eraldi istekohta. 20h, mis me õhus olime, kolme lennu peale, istus pisike mul süles. Lühidalt võib öelda, et kõik läks väga ludinalt ja kergelt! Lendaks veel, kui tagumik vaid ära ei sureks...

Lennupiletid ostsin jaanuari lõpus ja lendasime juuli keskel - Perth -> Kuala Lumpur -> Istanbul -> Tallinn. Tagasi lähme samamoodi. Edasi-tagasi lennuhinnaks sülelapsega kujunes u1500AUD. 

Esimene lend oli mul Malindo Air. Päev enne kui internetis check-in tavaliselt teha saab, öeldi nende lehelt, et ups... et veebivahendusel ei saa mitte midagi teha. Nii ma siis põdesin, et järsku ei saa üldse lendama jne..

Lennujaamas koha peal loomikult selgus, et kõik pidid piletid koha pealt saama, sest kontrolliti pagaseid - 7kg võis lennukisse kaasa võtta. Minu seljakott oli suht punnis Emma püreesid ja snäkke ja mänguasju. Kaalule asetades näitas see täpselt 7kg. Hurraaa! Kohvri pakkis ka nii, et seal oli vaid 20kg. 

Mis ma lennukisse kaasa võtsin?  

Üllatusin meeldivalt, et lapsele saab kaasa võtta nii palju vedelikku kui tahad. Ise pakkisin 2x 150ml piima ja siis oli pisikese 400ml veepudel, pluss 700ml veepudel. Söögiks oli veel 4-5püreed, kaks karpi erinevaid snäkke ja jogurtinööpe. Pakituid sai hulgi ikka - tagasi lennul tean, et nii palju pole vaja. Me jõime vaid piima ära ja sõime paki püreed ja snäkke. 

Olin valmistunud, et lennukis tuleb hakkata Emmat lõbustama. Varusime mõned uued puust mänguasjad, millest tegelikkuses läks vaja vaid kaht. Mänguasjad teda ei huvitanud. Mängis lennukis oleva ekraani ja pultidega. Ühtki korda me vahekäigus ei kõndinud. Seda kartsin kõige rohkem, et Emma ei püsi süles, aga püsis! Lausa uskumatu! 

Esimene lend kestis 6h - startisime Perthist 16:50. Istusime taga otsas tualeti ligi. Naabriteks oli noored jalkatüdrukud, kes lõbustasid Emmat, kui ta kurjaks muutus. Selle lennu jooksul tegi pisike tunnise uinaku. 

Tundus, et maandumise ja õhku tõusmisega Emmal kõrvad lukku ei läinud. Pakkusin talle igaks juhuks pulgakommi. Siis kui Tallinnas maandusime, pisike isegi naeris kui lennuk jõnksutas. 

Ise olin nohus. Kõige hullem oli kõige suurema lennukiga maandumine. Päris hull torkiv valu käis peast läbi, see ei olnud isegi kõrvavalu nagu võiks arvata. 

Kuala Lumpurisse jõudes avastasime, et teise lennuni on ikka 2h aega, mis sest, et lennuk hilines 1h Perthist õhku tõusmisega. 

Olin nii üllatunud, kui lihtne oli Kuala Lumpuri lennujaam/ terminal. Pidi vaid ühest otsast teise kõndima. 

Vahetasin seal esimese mähku ja ostsime Boostist 5 vilja mahla - see oli väga mõnus ja värskendav. 

Teine lend väljus kella 23. Meid oli pandud istuma kohe sinna esimesse ritta peale äriklassi. Istusime ühe paari kõrval, kel oli paar kuud noorem beebi. 

Andsin kohe lennukis Emmale pudelist piima. Enne kui lennuk jõudis õhku tõusta, Emma magas juba. 7h lausa magas. Enne maandumist jõudis ka pooleks tunniks veel unne suikuda. 

Tagasi mõeldes, eks see jube ebamugav ole, aga hakkama saime. Kuna pisike uinus nii kiirelt, siis jäin õhtusöögist ilma. Ma lihtsalt eelistasin, et Emma magaks oma une täis. Magav laps ju hea laps. 

Hommikul loomulikult kahetsesin seda, sest kuna kõht oli nii tühi, siis ei suutnud hommikusööki suu sissegi panna. Natuke sõin kohevat omletti, aga see ka kõik. 

Türgis oli kahe lennu vahe 3-4h... Kaua me seal ei oodanud. Kuna alguses me ei teadnud kuhu väravasse me peame minema, siis otsisin endale ja pisikesele vaiksema koha, kus maha istuda. Oli vist värav E juures... hiljem kõndisime B-sse, mis oli nii 15min kaugusel. 

Viimasel lennul andsin ka enne õhku tõusu piima. Emma magas tunnikese. Hommikusöögi teenindus ajas ta ülesse. Viimasel lennul oli meid pandud akna alla istuma. See 3h50min oli nii ja naa. Emma oli natuke rohkem virisev, aga saime hakama. 

Nii kummaline kui see ka ei ole, siis sellel viimasel lennul pakkus stuard meile isegi 4  beebipüreed... Kuala Lumpuri ja Istanbuli lennul, mis oli sama lennufirma, ei pakutud meile mitte midagi. 

Nii see meie esimene pikk lennureis kulgeski. Mis ma tagasi lennates teismoodi teen... pakin veel vähem asju kotti. 

Kümnest mähkmest jäi alles 6. Neljast püreest jäi alles 3?! Kahest karbist snäkkidest nokkisime süüa küll, aga alles jäi kindlasti karbi täis. Järgmisel korral hoian küpsises ja juustud ja marjad erinevates kohtades, sest peale pikka lendu olid küpsised pehmeks läinud. 

Mänguasju võtan võib olla 2-3 kaasa. Piima tõenäoliselt samas koguses. Vett ka. 

Kardan ainult, et Eesti turvakontroll võtab mul lisapudeli ära. Nad on mu emalt alati asju ära võtnud, mida tegelikult pole vaja võtta. 

Kui juba jutt turvakontrollide peale läks, siis Perthis vaadati, et miks mul piima nii palju kaasas on. Vist oli õpilane, sest teine naisterahvas naeratas ja ütles, et “baby?! You can take whatever you want” . Türgis vaadati mu lisa veepudelit (kokku oli siis 1,1l vett + 150ml piima) samamoodi, aga ütlesin, et see on beebi vesi ja lasti läbi. 

Emma oli nii turvakontrollides kui lennujaamades hästi pop-tüdruk! Türgis tegi turvanaine temaga isegi pilti.