Maasikakuninganna

Maasikakuningas, maasikakuninganna, maasikaprintsid, maasikaprintsessi ....

(King of strawberry = straw-berry king)

Kohe näha, et peale tööd pole mitte midagi õhtutel teha kui mult tuleb nii palju blogipostitusi. 

Miski pole muutunud. Naudime ja kirume maasikaid iga hommik, päev ja õhtu!

Mmmm.. Kommid. Eelmisel korral kui tegelesin moosimaasikatega, siis hea supervisor tuli ja jagas oma jelly beane minuga. Kaks päeva sõime neid. Seekord olen ise komme pakkimissaali võtnud - hea natuke maiustada. Šokolaadimunasid on jaganud mu naaber David. Avastasin see neljapäev, et mul neli kommi sinna karpi pandud. Hea üllatus!

22.päev 

Meil siin sügis täitsa käes. Hommikul põllule minnes oli taevas selge. Imestasin veel, et mu hea ilmateade, mis kubas kl8 ajal vihma, on seekord pange pannud. Aga ei. Eelviimase rea ajal hakkas tibutama ja see vihm jäigi tibutama kord nõrgemalt ja kord tihedamalt.Tuul oli ka vastik. Viimase rea lõpuks olid riided märjad ja sada muud häda ka.

Tundsin täna end nii kurvalt ridade vahel :/ korjasin teistest kogu aeg eemal ja ei suheldnud kellegagi, isegi supervisoril polnud täna rääkimistuju. Korra tuli ja uuris, et kuidas SHUT UP eesti keeles on. Ta hääldab JÄÄ VAIT nii naljakalt.

Viimase vao ajal sattusime kolm eesti neidu kõrvuti ja kuna Anne-Liisil ja Triinul oli täna naljatlemis ja naermistuju, siis kaasasid mind ka naermisega. Pole vist ammu nii palju südamest naernud.

Hea supervisor vist ei taha mulle pakkimistöö enam üldse anda. K, N, R on moosipäevad. Täna sain 10 kasti (40kg) maasikaid. Peale tööd istusin tavariietega ühe itaalianeiuga väljas kui hea supervisor oma asju kokku korjas ja koju hakkas minema. Ütles, et on mulle varsti uus tunnitöö pakkuda. Ei tea küll mis?!

Ajas natuke juttu ja soovis nägemist ja saatis meie poole oma kavalameela silmapilgutuse.

23.päev

Poles uskunud, et on võimalik veel aeglasem olla kui olin eile. Noo see maasika korjamine ei lähe mul üldse. Olen seal vagude vahel ja mõtlen, et mul saavad need kastid ikka nii aeglaselt täis. Põhimõtteliselt mõni kiire korjab minu kahe kasti täitumisel neli kasti... Mul pole lihtsalt tuju/tahtmist/viitsimist/motivatsiooni käsi kiirelt liigutada. Tunnen hetkel, et kui liigutaks, siis teeks lohakalt jnejnejne..

Täna viimane moosipäev. Kuna miskipärast jäin kastide täitmisel natuke maha (see oli ühe pisikeste maasikakasti pärast), siis lõpus tuli hea supervisor mulle appi. Kahekesi koos tegime ka täna pea kümme kasti maasikaid.

(Sain teada, et ta on 32, kuri supervisor kakskümmend midagi (kolmest vennast noorim - oletan et siis 26-25) ja siis Qayum 27. Tüübid näevad aga natuke vanemad välja oma eale.

Täna said kõik, kel tahtmist, peale tavatööd teha tunnitööd. Pidime uuel maasikapõllul vahesid sisse tegema. Algul läksid labidamehed ja lõid keskele kilesse augu sisse, seejärel pidime vaoservast tõmbama vooliku välja ja kile sirgejoone taha tömbama. Millele järgnes kaevetöö ja siis kile servade ära peitmine. (Loodan, et kirjeldus väga segane polnud :P)

Lõpetasime pool viis töö. Natuke lisaraha ei tee paha.

Naljakas oli kuulata aasiakate vingumist. Maasikaid korjates ei vingu nad pea kunagi, aga nüüd oli:"Mul kõht tühi, juua tahaks, ma enam ei jaksa, pidi ju lõpp olema jne... Lisaks oli naljaks vaadata labidaga afganistaanimehi. Emil rügas labidaga tööd ja kaevas ja liikus edasi. Aga osad afganistaanitüübid seisid ja ootasid, et tüdrukud oma kile servade peitmise ära teeksid, et nad saaksid siis labidaga mulda peale tõsta. Me oleks ise ka saanud kätega seda tööd teha. 

PS! Homme on laupäev! Lähme Anne-Liisi ja afganistaanikutiga kultuuri/peole.

24.päev

Hommikud on juba päris pimedad, mistõttu alustame oma kõndimist kell5:50. Olime põlluserval juba kell6:05 - ootasime ja ootasime ja ootasime. Lõpuks jõudsid superviorid autodega kl6:45 kohale.

 Tempot mul enam ûldse pole. Väsimus võtab võimust. Ainuke motivatsioon oli mõte, et saab farmist ära. Ja saab miskit muud teha. 

Korjasin viimase vao pealt oma viimast kasti täis. Kast täis ja hakkan oma teist kasti vaovahelt üles korjama. Mille peale avastan, et keegi on mu kasti ära varastanud. Noo mida asja... Kuna nägin enne itaaliatüdrukut Robertat enda ligiduses, siis uurisin, et ka tema ajas sassi. Selle peale ütles, et ei, aga vist tema sõbranna Perla võttis minu kasti. Rääkisid siis miskit itaalia keeles, tundus nagu Perla oleks segaduses olnud, et kus tema kast siis on. Õnneks kõik lahenes ja sain "oma" kasti tagasi.

ALBANY koos Anna-Liisiga ja Aliga. 

25.päev

Kogu öö nägin unes, et olin kahe vahel, kas minna järgmine päev tööle või mitte. Ärkasin hommikul Emili ja Triinu naerukligina peale ülesse ja enam ma rohkem magama ei jäänud. Tukkusin ja ärkasin taas  ja see kordus... Lõpuks enne oma äratust otsustasin, et võtan vaba päeva. 24 päeva tööd on ikka liig, mis liig!

Sõime Anne-Liisiga hommikust õues. Meil jälle ilus päikese paisteline ilm :D

Meie kullakallis supevisor kutsus meid Mount Barkerisse võrkpalli mängima. Võtsime kutse kiirelt vastu, sest vaba päeva tuleb ju nautida.

Õhtu lõpetasime juurviljahautisega ja afgamistaanimeeste seltsis.

26.päev

Ma ei võta enam kunagi vist vaba päeva. Teised on kuidagi nii kiired ja mina nii aeglane.

Jeeiiiii! Rannas käisime Anne-Liisi ja Husseiniga.

27.päev

Kordub sama, mis eile. Aeglus on minu moto nüüd! 

Maasikaid on vähem ja päevad lõppevad juba kl13-14 ära.

Tegime lisatööd - lõpetasime uue maasikapõllu vaootsad ära.

28.päev

Neli nädalat tööd sai täis!