My lovely strawberries

Maasikatega annab nii üht kui teist teha :)

Olen selle kuu aja jooksul maasikaid puginud nii põllul kui pärast tööd. Vahepeal oli paus sees, sest hambad läksid liiga hellaks. Siis hakkasin maasikamoosi sööma. Toormoos koos piima, tsipake kondenspiima ja küpsisepuruga on tervislikult (loodetavasti!) hea magustoit. 

Lisaks tegin külma maasikakooki. Ja nüüd seisab mul külmikus maasikamoosi ja piima segu tarretis. Ei tea küll, mis ma järgmiseks välja mõtlen :P

Olen siia maasikafarmi juba nii sisse elanud, et kirjutan pudistpadist ja igast päevast. Loodan et Kängurumaasikafarmi pajatused igavaks ei lähe.

29.päev

Triin ja Emil võtsid vaba päeva. Anne-Liis liitus nendega hommikul. Mistõttu jäid nemad hea supervisori loengust ilma. Noomitussõnad oli teemal, et ei mingeid lömastusjälgi. Ja rohelisi maasikaid. Ja kui keegi korjab lohakalt ja sitt kvaliteet maasikatel, siis kaotab rohkem kaste kui ainult üks. See kõik oli seetõttu, sest eile sadas vihma ja väga paljudel maasikatel oli liiga palju sõrme- ja lömastusjälgi. Kuna tean, et minu maasikakvaliteet, nii värvilt ja välimuselt on ikka väga hea, siis istusin lihtsalt trackil ja hoidsin tagaplaanile. Selles suhtes on küll halb, et kui teised korjavad rohkem tooreid, mistõttu saavad nemad rohkem kaste, siis mina püüan kenasid maasikaid korjata. Lisaks, ma ei suuda kiiruga-rahmeldades korjate, sest mulle tundub, et nii saavad maasikad ka rohkem kannatada. Samas toovad oranzid ja toored maasikad hinna madalamale. 

Täna oli esimene päev kui tahtsin kasutada kummikindaid, et oma näppe säästa, sest näpuotsade nahk on ikka päris kole. Ja siis noomitussõnad lõpevad lausega:"Ei mingeid kindaid! Võtke need kohe ära, enne kui mina nad ära võtan!" Noo ma siis peitsin kindad rutuga taskusse ära. 

PALGAPÄEV

Viimased kaks nädalat tehime peaaegu 30h vähem, aga palk jäi umbes samasse järku nagu eelmisel palgapäeval. Olin ju ühe vaba päeva võtnud. Kui seda poleks olnud, siis oleks isegi natsa rohkem raha saanud.

226 kasti korjasin 13 päevaga, mis on peaaegu 50 kasti vähem kui esimestel nädalatel. Seega saate aru kui ebamäärane on see palk. 

Paarisõnaga hindadest see nädal (sest matemaatik lööb mul taas välja + mul on igav!): keskmiselt korjan 18 kasti päevas. 63h veetsin need kaks nädalat põllul ja 35h veetsin moosimaasikaid sorteerides ning maasikapakke kontrollides. Maasikakasti hind korjamisel oli $3.85 ja pakkimisel $1.35. Põhimõtteliselt igalt kastilt saadakse AINULT $5. 

Me üks päev siin mõtlesime, et kui 250g maasikakarpi müüakse poes juba $4.99, siis kui palju siis maasikakasvataja teenib. Päevas nt korjatakse 800 kasti, seega kulu on $4000, mia läheb palkadeks. OKei... Kõiki maasikaid ei osteta poest ära. Palju visatakse ära. Aga ühest kastist ma usun saab keskelt läbi 10-20 karpi ikka. Pole lugenud, aga usun et sinna kanti see arv umbes jääb. Kui võtta umbes 15 250g karpi ja meid müüa viie dollariga, siis kasum oleks $60,000 isegi kui pooled karbid ei läheks müügiks, siis kasum oleks $30,000, mis on ikkagi üsna suur.

PS! Kuri supervisor pidas oma lubadust ja küpsetas lõpuks kala ära. Sain kalast tükikese maitsta lõuna ajal. Mmmmhh kui hea suitsune! Keele viis alla. :)

30.päev

Lühike päev!

Õhtul käisin Anne-Liisi ja kurja supervisoriga Mt Barkeris jalkat mängimas. Hiljem kutsusime end külla Alile ja Ahmadile. Põhimõtteliselt jõudsime sinna ja neil sai just õhtusöök valmis. Neil kolm inimest liitumud, seega majas elab kokku 9 inimest. 

Sõin maksahautist. Kui kuulsin, et lihatükid on liver, siis tekkis kohe eelarvamus. Aga üllataval kombel on mu lapsepõlve trauma maksasoustist vist tuhmuma hakanud ja see vürsikas maksahautis oli hea.

31.-32.päev

Maasikatest parem üldse ei räägi, sest neid juba nii vähe.

Nädalavahetusel mänguvad afganistaanid Mt jalgpalli ja võrku. Joosta ma ei viitsi, seega jalka jäi är. Aga võrku olin nõus mängima. Aga... Aga nad ei mängi reeglitega. Inimesed seisavad lihtsalt oma positsioonidel ja kõik. Servib ka ainult üks inimene. Lisaks sain ma palli nii vähe, et suurem tõenäosus oli mul pall vales suunas suunata kui seda õieti vastu cõtta. Lõpuks mulle aitas ja ütlesin kolmanda mängu ajal:"Ma tahan servida." Ja oi kuidas siis teine võistkond ei olnud selleks üldse valmis. Kogusin enda tiimile võidupunktid!

Kuna hea supervisor Hassan oli kaotaja meeskonnas, siis talle see vist üldse ei meeldinud, sest ta tavaliselt ikka võidab. 

Kogu pühapäeva põllu vahel oli ta:"Noh, loser!" Kogu aeg nimetas mind kaotajaks ega ma talle midagi vastamata ei jätnud. Olin oma võidu üle uhke ja norisin teda vastu. 

Kuna läksime Anne-Liisiga ka pühapäeval mängima, siis seekord olin mina Hassani meeskonnas. Alustasin heade servidega,maga kuna üks uus suur jäme tüüp tahtis ise servida, siis teise mängu ajal ma ei viitsinud enam servingu nimel võidelda. Sain lõpus vähem palli, aga tundus, et asi hakkas edenema. Et ma ei löögi palli väga mööda. Mul nüüd kirjas kaks võitu! 

Peale mängu ütlesin lõbusale Hassanile:"You win. I am your luckycharm!" Sest minu meeskond on kaks päeva järkest võitnud. Igatahes tore vaheldus tööle ja sport on lõõgastav. 

PS! Kui tagasi farmi sõitsime, siis enne farmisilti hüppas meie auto eest läbi üks känguru. Ma ei jõudnud om mõttet välja öelda, kui juba teine vasakult poolt meie ette hüppas. Hea oli et sõitsime aeglaselt, sest teine loom oli meie autole ikka väga ligi. Julgen öelda, et poolteist meetrit ja känguru oleks pihta saanud. 

Mis mu mõte oli? Esimest känguru nähes tuli mul meelde kellegi ütlus, et kängurud tulevad alati kahe kaupa.

33.päev

Käisime Castle Rockis. Ronisime ja kõndisime 2km mäetippu ja tegime ilusaid pilte. Ja siis lõõgastusime Anne-Liisi ja Husseiniga. Ajasime juttu ja naersime.

34.päev

Põllu peal oli väga väga lõbus täna. Me kõik kolm eesti tüdrukut kogu aeg naersime laginal. Ja muigasime ja tegime nalja. Lisaks sai hea supervisoriga natuke nalja visatud. 

Mul kogu toidukraam peaaegu otsas ja kuna eile ma koos Emili ja Triinuga poodi ei läinud, siis otsustasin, et lähen täna üksi. Üksi ma küll ei läinud. Anne-Liis tuli kaasa.

Tegime end korda ja läksime poodi. Poest edasi liikusime Ali juurde, kelle juures me paar korda ka varem oleme käinud. Kuna Ali kutsus, siis ei oli ka imelik öelda. Otsime keeksi ja läksime jõime ühe kohvi tema juures. Lootsime ka keeksi saada, aga nad ei jaganudki seda meiega :( ahaahha

Edasi oli meil plaan minna pubisse ja üks siider ära juua. Ja keda me seal kohtasime... Clintonit, austraallane, kes töötab farmis autojuhina ja maasikakontrollina. Ajasime temaga juttu ja saime sellesse eestipoistepättuse olukorda natuke rohkem selgust, et mikskuidas jne..

Ja enne kui jõudsime autoga Mt Barkerisse välja, sõitsime mööda hea supervisori autost. Seega linnaskäik osutus lõbusaks vahelduseks meie maasikaparadiisile.

35.päev

Tähistan mitte midagi - tegin endale karamelli-šokolaadikooki.