Pie-in-the-EYE nädal

Viies nädal läbi ja kuuenda ootel. Täna lähen randa!!!!!!!!!!!!!!

Mis uudist? Nädala sees jäin hullu paduka kätte. Kuigi padukas kestis võib olla 10minutit, siis esimese 1minutiga olin juba üsna märg ja ülejäänud aja istusin natuke varjus, sest muidu mu raaamtud oleksid veel märjemaks saanud. Aga muidu ikka läheb mõnusalt.

Jalgrattaga saab palju-palju sõita. Ja sisalikke ja oravaid on nii palju. Pluss peale vihma ka konnasid. Linnud on lahedad : olen paabulinde näinud. Ja moskiitosi ma vihkan. Ma pole Eesti sääskede vastu allergiline, aga US sääskede hammustused lähevad nii paiste, et mu ilusatest pruunidest jalgadest pole enam midagi järel. :D :D

Ajaa... reedel käisin pool päeva Liisi follomas ja siis uuesti tööle. Ja mis juhtus? Mu jalgrattal läks esikumm JÄLLE tühjaks. Nii ma jooksin ühe pere juurde, keda ma teadsin, et nad kindlasti aitavad. Laenasin päevaks uue ratta. Ja mis kella 6 õhtul juhtus. Selle laenatud ratta tagumine kumm läks tössiks. Ja ma olin nii kaugel toredast perest. Aga ma sõitsin tühja kummiga kenasti edasi. Natuke aeglasemalt kui tavaliselt aga siiski. Ja vahepeal koputused ja siis ikka edasi. Ja laenasin viimasteks õhtutundideks perel mu selle päeva kolmanda randa.

I think bikes don´t love me today.

Uudis!!! Ma kolin teise linna. Juhuuu!! Mu ponid elavad teises linnas. Mega lahe. Kuigi nii kahju ka, sest hostmom Dana on lahe. Ootan igal õhtul hetke mil uksest sisse astun, sest alati on mingi üllatus söögikujul köögikapi peal.

what you want?

I´M LOOKING FOR MY PONY

have you seen my pony?

PS! Ma ei taha koogiga näkku saada.