i´m not crazy aka Ultrarull

Mulle lihtsalt meeldib ennast proovile panna ja uusi asju/ tegevusi katsetada.
Igatahes aasta 2012 jääb mulle meelde mul "esimeste" aasta. Sest olen suve jooksul pidanud nii palju ütlema, et teen seda esimest korda, olen esimest korda siis, jne... aga see on äge. Mulle meeldib. Kui ma endale tegevusi ei otsiks, siis ma vegeteeriks niisama kodus. Ja laseks minuteid, tunde, päevi raisku, aga nii ei saa.

Nagu praegu... kell on 1 öösel ja mina kirjutan siin. Hoian oma aega kokku ja teen asju une arvelt. Siia kommentaar, kui ma saan 7h ligikaudu magada siis ok. Aga võin ka hiljem magama minna. Eelmine nädal oli üldse huvitav. Üks öö läksin 3.15 magama. Sai vist pikalt kirjavestlust tehtud. .D

ULTRARULL
Kuidas ma sellest üritusest kuulsin? Lugesin seda Jooksja ajakirjast. Aga seal oli kuulutus, et 2. septembril oleks pidanud toimuma. Tundsin, et nii kahju, et ei saanud osaleda. Olin ju siis Pärnus Jüri Jaansoni kahe silla jooksul. Nii ma siis läksin vaatama, Rulliklubi kodulehele ja mis ma avastan. Ultrarull, mis esialgu oli plaani 12h tundi sõita, on edasi lükatud 22.septembrile ja 6h sõit on. Nii mõte hakkas juba tööle, et ma võiks sinna minna. Ja kui Lillepi rada oli üle tsekkatud ja tõdetud, et pidurdamist otseselt vaja ei lähe, sai ennast veel soodushinnaga registeeritud. 

Ma ei läinud teisi üle sõitma.
Läksin sõitma 6h ning järgmine eesmärk oli vähemalt 30 ringi, arvestades väsimust.
Lõppkokkuvõttes:

80km - 5h: 58min: 59sek

 ehk siis ligikaudu sama pikk tee kui Hipodroomilt Võsule. Nii äge, et ma olen sellise distantsi rullikatega läbi sõitunud. Põhimõtteliselt sõitisin esimese raksuga 2h ja 15min - selleks hetkeks olin 15 ringi sõidetud. Ja mis siis juhtus? Õigemini enne seda juba. Umbes siis kui poolteist tundi oli sõidetud, tahtsin juua. Kuna ma EI OSKA PIDURDADA, siis ma otseses mõttes sõitsin posti, tehes tiiru umber selle. AHAHAAH!!! Eriti mark. Õnneks vähe inimesi. Aga need vähe inimesi olid enamik sportlased. Mina mingi suvaline harrastaja rulluiskudega, kes sõidab kah veel nii aeglaselt. :)
Aga mis siis juhtus... ma sõitsin võssa (mul oli valida ka laternapost). Tegin laskumist ja miski pärast kui lähenesin sisekurvi, lähenesin liiga otse ja põrutasin otse võssa. Et mitte ninali kukkuda, potsatasin tagumikule. Ja järgmine hetk taipan... mu püksid on katki. See oli veel margim. Ainuke mõte, mis mu peas läbi käis. Kella 17 on nii palju aega. Ma ei saa võistlust pooleli jätta. Must think like bookgirl!!! I can solve monkeys!
 Nii ma siis otsustasin, et teen 20min pausi ja riiete vahetuse. Panin pikade varrukatega pluusi oma ümber puusade ja kõik sujus. Otseselt raske ei olnud. Raske oli ainult siis, kui teadsin, et peaksin jooki võtma. Siis pidin juba varakult plaani pidama hakkama.
Kõige raskem ring oli tagant poolt kolmas. Kell näitas 16:36 millegagi, kui ma oma 30 ringi lõpetasin. Enne seda olin endale ratsionaalset plaani pidanud. Kui kl oleks olnu 16:45, siis poleks rohkem sõitnud, aga nii see ei olnud. Ja kuna teadsin, et sõidan umbes 10minutit siis läksin 31.ringile. Ja siis viimasele ringile. Kusjuures viimane ring, kus ma olin üsna väsinud juba, eriti veel see tõus!!! aga lõpus ma spurtisin ning ringiaeg oli 10minutit taaskord. :)
Pean kohe ütlema, et järgmine päev lihased EI valutanud. Alaselg andis kergelt tunda, mitte palju. Aga kõige hullem (see on ka hetkel) on mu vasak jalg - see suriseb! Siis kui rullikad ära võtsin, mõlemad jalad oli suht "ära surnud". Parem jalg läks üle, aga vasak jälg jätkas "sipelgapesa" tunnet. Ja seetõttu lonkan ka väheke.
Pole hullu midagi, 7.oktoobril võib mind juba 13km jooksmas näha. 

6h sõidus oli 43 inimest - neist 30 M ja 13N. Naiste seas jäin ma 9 (endavannuse grupis jäin 4/ 6tükki oli kokku) ning 10 mehele tegin ära. Seega jäin enda arvestamist mööda 29.kohale.
ULTRArull oli super-äge kogemus
I´m proud of myself!
*Wating Haanja100! :D YOu know if it´s new thing for me, then I would be there. :)

ps! pole veel ühti normaalset spordipilti endast näinud. :(