Ja 88 päeva ongi täis

Väga palju erivaid farmitöid ei jõudnudki proovida, aga nüüd siis üks osa teise aasta viisast olemas. Peab ainult taotlema ja teine aasta Kängurumaa avastamiseks ongi käes. 

Olen koos Triinu, Emili ja Anne-Liisiga tagasi Bluemoonis. Kui meie olime üheksa nädalat Mt Barkeris, siis kurva-rõõmsa üllatusega peab ütlema, et siin Mullalyupis on jätkuvalt samad backpackerid. Mõtlen, et kui oleks järjest siin pidanud olema, siis ma vist täiega kahetseks seda. 

Siin on hetkel palju vabam ja toredad inimesed, aga maasikafarmis oli viimastel nädalatel ikka huvitav sotsiaalne elu, mida siin farmimajutuses pole. Esimene nädal läks väga kiirelt... 

Õunte korjamine on palju kergem kui suvepalavuses ploomide korjamine või siis maasikavao vahel küürutamine. Õune korjame paaris ja ei mingit supervisorit. Vahepeal käib "kuri" (ta polegi eriti kuri enam kui võrrelda eelmise korraga) supervisor vaatamas, aga see vaid korraks. 

Töötame iga ilmaga. Päris paduvihmas loomulikult mitte, aga pisikesi vihmahooge tuleb ikka ette, sest Austraalia sügis on väga ettearvamatu. Päike võib paista samal ajal kui vihma tibutab. Selge taevas võib muutuda pilviseks vaid paari minutiga ja vastupidi ka... Ja sellist vaheldumist on päeva jooksul palju-palju.

Üheksa päevaga ja õunad ongi korjatud... Seal see ka kaks poolikut päeva (vihma tõttu). Õnneks saadab Bluemoon kõik soovijad edasi Manjimupi Casuarina valley ja lady crofti istandusse... Seega õuntega pole veel lõpp... :D

Natuke kurb meel juba maha kukkunud õuntest. 

Korjame Pink Lady õune... Need nii head maitsvad ja mahlased! Esimesel päeval korjasime 6 kasti, teisel päeval 7, kolmandal päeval juba 8 jne. ... Lähme kiiremaks. Tegelikult keskmine vist ongi 7-8 kasti. Ühe bini saame täis 1h kui seda korjame kahekesi.