Benji-hüpe - 50m!!!

Kui ma natuke noorem olin, siis tahtsin kogu aeg ikka langevarju- ja benji-hüpet teha. Ma ei saa öelda, et tahtsin, aga lihsalt mõtlesin, et neid oleks äge ise järele katsuda. Enne kui ma Aussi tulin, sain sünnipäevakingiks langevarjuhüpe. 

Enne kui lennukist alla hüppasin, oli pabin sees, aga kogu selle hommikupooliku, alustades testist, harjutustest, lennukis istumisest ja siis lõpuks õhus hõljumise, pabistas mu süda vaid maa peal kui tegin  harjutust, mis õpetas mind tagavaravarju avama. 

Benji-hüpe on mind alati vaimustanud, aga see on tundunud kogu aeg palju hirmsam kui langevarjuhüpe. Saan nüüd oma kogemusest öelda:"JAH! See on sada korda hirmsam!" Vähemalt esimene hüpe. Isegi teine kord oli üle ääre astumine hirmus, aga mitte nii palju enam.

Iani üks kindel plaan oli benji-hüpata. Jõudsime Cairnsi hüppetorni kuskil kella 2 ajal. Pärast Kurandat (koaalasid, liblikaid jne). 

Astusime AjHacketti kontorisse sisse ja peagi oline end nimekirja pannud, et soovime hüpata. Aega võttis, sest ütlesin ianile, et ma tahan kellegi teise hüpet enne näha, kui ise seda teen. Kogusin maapinnal julgust, mida vajasin. 

Ian rahustas ja ütles häid sõnu kui me torni ronisime. Poole maa peal oli mul hirm naha vahel. Miks ma seda teen - tagasi pöördumist enam ei ole. Olen pileti maksnud ja tean sisimas, et ma tahan benjit hüpata. Püüdsin end rahustada ja pühkisin pisaraid. Ian käskis mul esimesena minna.

Panin endale traksid jalga. Kaks juhendajat sidusid mu jalad kinni kasutades vaid rätikut (pehmenduseks) ja sõrmejämedust nööri, mis kinnitus benji-nööri külge. 

Mu süda põksus ja seisin seal serva peal pikalt. Vasak käsi hoidis lingist tugevasti kinni. Juhendajad püüdsid mind rahustada ja tegid nalja ja suunasid mind tasapisi äärele lähemale. 

"Vaata ookeani," lausus vanem mees, mille peale oli mul kiire vastus:"Aga ma läheb alla!!" Samal ajal kui üks juhendajatest püüdis mu tähelepanu juhtida loodusele, siis noorem kutt kangutas mu "salaja" mu sõrmi lahti. 

Enda peas teadsin, et pean sõrmed lahti laskma. Tasakesi saadi mind siis äärele... Ja siis hakkab vanem mees lugema:"5,4,3..."

Peast käib ainult läbi mõte - ei! Ma ei hüpa veel. Aga nr 2 ajal tunnen enda seljal nõrka patsutust, mis ütleks nagu, et kõik saab korda. 

Järgmine hetk kukun ma juba maa poole.  Poole ma peal tuleeb mul naeratus suule ja siis kui esimest korda ülesse tagasi lähen tulevad väiksed pisarad. Ma tegin selle ära!

Olime Ianiga viimased hüppajad sel päeval. Hüpe kõrguseks oli 50m. Peale enda esimest hüpet ($250), läksin teisele hüppele ($50).

Soovitan, aga benji-hüpe on olnud üks kõige hirmsamaid asju mis ma teinud olen. Langevarjuhüpe saaks mul hirmuskaalalt võib olla 2 punkti, autojuhitavuse kaotamine 6-7punkti, aga benjihüpe 12punkti kümnepunkti skaalal.