Tõlinõmme järve vallutamine

Mul selline eesmärk, et kui vähegi võimalik, siis iga päev vähemalt üks aare leida. See eesmärk pole eriti õnnestunud, sest jaanuaris on juba kaks päeva, mil ma ei sattunud ühegi aarde peale. Ma nii hull veel pole, et ajaks ennast iga päev ülesse ja läheks kuskile ühistranspordiga. Ma pealinnas ei ela, seega tuleb leppida olukorraga. Mõnikord saan emalt autot... Siis käin kodumaad avastamas. 

Tänasel külmal päeval läksime Ianiga Tõlinõmme rabasse Tõlinõmme järve otsima. Parkimispunktist näitas nool linnulennult 800m, see ei ole ju kõige hullem. Pool teekonda matkatud ja peas tõdesin,  et isegi -15..-18 kraadise külmaga on võimalik ennast liiga paksult riide panna. Vähemalt külm ei hakanud. 

Ian kirtsutas natuke nina, et miks ma talle ei öelnud, et nii pikk matk on kavas ette võtta. Ma selle peale vastu:"Aga ma ütlesin, et kõnnime lumes." 

Vahepeal kõndisime väga tihedas metsas. Rabasse ei vajunud ja järve jää kandis meid ilusti. Kogu teekonda otsisin inimeste jälgi, sest päev enne oli seda kohta külastanud kaks lätlast. Vist lähenesid teisest küljest kui meie. Meie nägime vaid põdra-, jänese- ja hiirejälgi. Kellegagi kokku ei põrganud.