Bluemoon - töö ja puhkus, uued tuuled

Postitus tuleb teemal, "oh-kui-tore on ikka uusi inimesi kohata ja lihtsalt suhelda ja meeldivalt õhtut koos veeta." 

:) ehk siis lõpp-kokkuvõttes natuke kurb kui peab ära minema. Tahaks ikka teada kuidas teistel Aussi seiklused edasi kujunevad. Ja tööst ka ikka!

Enne seda aga uudiseid.... MEIL NÜÜD AUTO !!!!!!

Ja meid on nüüd kolm: mina, Triin ja Emil! 

Ja meil on uus farmitöö - lähme Mount Barkerisse maasikaid korjama!! Vingumist kui halb see töö on ja kuidas selg valutab ja kui ilus ikka lõuna WA on jne ... Saab lugeda kindlasti mu järgmises blogipostituses, seega kannatust.

                                 Tuleb kontrollida, kas redbacke tooli all ei ole. 

Itaallasel on kummalised lemmikud - algul palju erinevaid ämblike, aga kui kogusse lisandusid kaks redbacki, siis nad lihtsalt tapsid teised ämblikud.

***

Farmipäevade tegemine läheb nii aeglaselt. 16 päeva vaid selle nimel tööd tehtud - 72 päeva veel. Minu meelest see hea tulemus, kui arvestada, et kohe-kohe saab meie 3 kuu Austraalias olemist täis! Aeg lendab ikka jube kiirelt!

Mulle on viimane nädal meeldinud.. Eelkõige seetõttu, et olen teinud erinevaid töid (+palgapäev oli!!) viinamarjade korjamine, õunapuude thinning, viinamarjade pakkimine ja siis nädala lõpetasin istanduses puude pügamisega/ pruning. Oi, kuidas see viimane töö mulle istus! Ja ei istunud ka. Lühikese päeva lõpuks oli mu keskmisel sõrmel kaks suurt villi. Oksakääridega on ikka üsna valus kaua teha kui mõni võrse on juba sõrmestki jämedam. Alan, meie tööde juhataja, õpetas kuidas õiget tehnikat kasutada... See aitas palju! 

Ma ise olen suuremat kasvu ja tugev neiu, aga pisikesed aasiatüdrukud... Nad nii kleenukesed. Ma kujutan ette kui hull see töö neile veel olla võis.

Laupäevaõhtud on kujunenud BBQ õhtuteks. Seekord oli see samuti ärasaatmispidu prantsuse paarile Morganile ja Glenile, kes läksid lõuna poole tripima. Oma viisa holiday osa nautima enne kui nad tagasi kodumaale lendavad!

Nagu igal peol ikka, siis igaüks tööb miskit snäkkida. Eelmine kord oli pidu natuke ootamatu, seega me Triinuga enda poolt miskit valmistada ei saanud. Pakkusime vaid õhtu lõpu poole Vana Tallinnat mekkida. 

Tahtsin teha miskit kiiret ja ei-tea-küll-mis-see-võiks-olla..? Ja siis meenus mulle šampiljonid sinihallitusjuustuga. Mõnus, maitsev ja midagi teistsugust grilliõhtule. See oli hea valik, sest sain lõpuks pea iga seene eest komplimendi - made my night!   

Selliseid õhtuid töönädala lõpus on lust oodata. Tutvustab ja toob inimesed üksteisele lähemale, mis sest, et me üksteist võib olla mitte kunagi enam ei näe.

Huumorit:

Mitu meest on vaja, et püüda hiirt? 10 mehest on ilmselgelt liiga vähe.

***

Ainuke talutav koht 33 kraadises palavuses on elutuba, kus on fanid. Toas on lihtsalt liiga palav. 

Itaaliakutid on ikka kõik omamoodi. Nad on ka kõige enam suhtlevamad. Aga oi mis meesfiguurid. Esimesed päevad ja tegelikult ka peale seda.. On nad alati kuidagi ennast hullude machomeestena ennast näidanud. Ikkagi itaaliamehed!

Viimase pühapäeva Mullalypis vedasid Itaaliakutid: Alexander, Pasqual ja kaks Saluccat mind ujuma. Nemad läksid ja kuna neil koht vaba autos, siis kutsusin end nendega kaasa. Käisime kaks linna lõuna pool Greenbushesi järves ujumas. Järv oli pisike, kalda ligidal nägi ilusti põhja ka. Kunagi ammu oli see koht olnud aga kaevandus.

Peale mõnusat Carlton Dry-d hakkas kõigil hirmus nälg ja otsustasime, et peab pizzat sööma minema. Meie otsimisretk lõppes Donnybrookis.. Päris mõnus pizza oli! Tore õhtu, aitäh kutid!

Ramon Reunionist koos oma nõbuga... Noormehi kerge lõbustada kui xbox olemas on.

Neile, kellele huvi pakub, et kust Bluemooni backpackerit kõik pärit on. (Need, kes siin ühe katuse all elavad). Enamjaolt Taiwanist, Itaaliast ja Prantusmaalt. Lisaks neile on siin ka mõni inglane. Aga leidub ka sakslasi. 

Ühel õhtul pakkusid Reunionilt (Prantsusmaa saar Madakaskari ligiduses) pärit paarike oma saare delikatessi - herilase vastsed praetult. Rusikasuurused herilasepesad nende saarel võivad küündida isegi 50€-ni, seega kui siit istandusest saab herilaspesi tasuta, siis tuleb ju seda ära kasutada. Lõhnas nagu küpsetaks sirmikut munas... Kuna Aurelia praadis larvat liiga kaua, siis maitses nagu kõrbenud seapekk. Tavaliselt süüakse vastseid koos riisiga... Maitseelamus!

***

Ääremärkus: 

Me Triinuga oleme loonud kuvandi eesti naistest! 

Nad on VÄGA pikad! Kohe jube pikad kui võrrelda Aasiast tulnud inimestega. 

Kusjuures ma pole kohanud veel ühtki meie pikkusele vastavat neidu... Ja need, kes teavad mind, siis ma olen natuke pikk, aga Triin on minust vist kümme cm pikem. Parim kommentaar pisikeselt Taiwani neiult Abbylt oli:"Mis te seal sööte, et te pikad olete!"