300km + 434km

Ütlesime jaanipäeval Casuarina Valley-le head aega ja põrutasime lõuna WA-st minema. Esimene peatus oli Perth. Õige jaa.. Tegelikult Manjimup, Bunbury ja siis Perth. Saime poiste tuttavate juures lennujaama ligidal diivanitel ühe öö veedetud.

Oleme auto sõitmised Anne-Liisiga ära jaganud. Poisse rooli ei saa lasta. Neil pole kahjuks lube. Nemad naudivad tagaistmel magamist. 

Alustasime oma päeva küllaltki vara, aga meil läks Anne-Liisiga linnas ikkagi kaua. Saime esimesest romulast suunatule. PS! Ostke alati romulast, kui te ei taha kolm korda kõrgemat hinda maksta. 

Meie tegime töömeeste hommiku toredamaks. Kaks blondi neiut romula rajoonis -"we don't see lots of women around here". Ja nemad tegid meie hommiku helgemaks.

Tegime teekonna ühe pissipausi roadhousis. Astusin autost välja ja kuulen naisehäält. Keegi nagu õiendas ja mulises... Suureks üllatuseks oli see valge papagoi, kes ütles:"HALLO! HOW ARE YOU? GOOD! WHAT YOUR DOING?" Ja tegi Anne-liisi naeru täiega järgi.

Teine ööpeatus oli  Geraldtoni linna külje all rannas. Teadsin juba enne seda, et see öö tuleb väga halb, sest ma pole kunagi suutnud autos magada. Kuna meid autos neli tükki ja mina roolis, siis mul oli suht kitsas ikka. Öösel ärkasin ikka sada korda ülesse. Suhtlesin öösel kella 2 ajal isegi õega. Hommikul tegin silmad lahti enne päikesetõusu. Tegin tiiru rannas... Peagi liitus Anne-Liis minuga.