I am somewhere under the stars
Pidasin lubadust ja läksin Kellerberrinisse... Enne kui sõidame põhja ära. Meil Anne-Liisi, Karli ja Aroniga pole õrna aimugi kuhu, aga tahame ära. Tahame päikest, tahame head tööd, mis oleks väärt raisatud aega, sest kolm päeva ühte ōunapuurida teha ($220) ei ole kindlasti seda aega väärt.
Oleks võinud mõni nädalavahetus varem kellerisse tulla, aga mul hea meel, et sain farmist ära ja saan I-le head aega öelda.
Mu sõit oli natuke üle 5h pikk. Auto pidas vastu... Ainuke hirm. Okei, tegelikult oli mul veel hirm, et bensiin saab itsa või kumm saab tühjaks, aga ei! Hoolis politsei pidas mind kinni. Tegin vasak pööret, aga mu suunatuli ei töödanud ja aja-koha kokku langemise tõttu seisis politsei auto ristmimul ja ootas, et ma otse sõidan.. Ahahhahha. Loomulikulg võeti mind kohe maha. Sain kollasekleepsu, mis tähendab, et kui ma 10päeva jooksul seda ära ei paranda, ei saa ma enam autoga sõita või siis sellele järgneb $500 trahv. Halb kokkusattumus... Ja selgus, et see auto peab nüüd seetõttu veel ülevaatuse läbi tegema, mis täiega sakib.
Hea oli, et sain juba kella 12 ajal töölt ära. Hommikul tulid supervisorid mulle appi ja tegid 30puul alt okste kärpimise ära. Kui nad poleka appi tulnud, oleks mu reisi algus olnud alles peale 16. Mis tähendaks pimedas sõitmist... Ja minu jaoks ka aeglasemat sõitmist. NB! Norm kiirus tavaliselt aussi teedel on 110km/h. Iga kord kui meie autol 110 sees, siis hakkab mingi imelik hääl juhiukse ligiduses plõksima.
Auto pidas vastu ja sain natuke aimu kuidas koormaga auto märjal teel sõidab.
Mul on VÄGA heameel, et külastasin "mehaanikut", sest põhimõtteliselt kõik vedelikud autos olid otsas (ma ei arvesta bensu), aga auto seisukord oli tegelikult veits hirmutav. Õli oli ikka VÄGA vähe, õigemini seda polnudki enam. Nüüd kõik korras, rehvid täis pumbatud, isegi tagaklaas sai puhtaks pestud. Valmis sõitma!
Külakostiks tegin enda kuulsat karamelli-zelatiinikooki... Mmm kui hea see on kohviga.
Ja šokolaadiga.
Comments
Post a Comment