Bali - seiklused rolleril ja peod Kutas

Kolmas päev oli vaikne ja natuke masendav päev, arvestades, et me Anne-Liisiga ei teinud midagi erakordset sel päeval. Enne magama minekut istusime rannas ja kuulasime omi mõtteid vaikuses. 

Ei olnud just tark tegu paljaste käevartega sõitma minna. Alles siis taipasin, miks kohalikud pikade varrukatega pluusesid kandsid. Arvan, et sõitsime kokku peaaegu 100km.

Mõnikord on hea kui plaani pole, aga ma tahtsin, et meil oleks plaan. Ma ei tulnud ju ainult Kutat nägema. Olgugi, et Marcus ütles, et saab ka ilma plaanita, aga tundsin, et oleksin võinud natuke kodutööd teha, et vähemalt teaks mis kohti võiks külastada. 

Ma arvan, et ma mainisin Anne-Liisile, et võiks minna Ubudi. Meil oli kolm valikut: shuttle, takso või siis roller. Enne kui ma magama läksin, siis olin üsna kindel, et hääletan rolleri kasuks. Anne-Liisi ma rooli ei laseks. Mul pole midagi paha öelda tema sõidustiili kohta, aga ma usaldan ennast natuke rohkem. Suudan ka kõige hullemates olukordades rahulikuks jääda ja seda oli meil selles liikluses vaja. 

Veel hommikul arvasime, et võtame takso, kes meid päev otsa ringi sõidutab, aga peale hommikusööki võtsin ennast kokku ja olin nõus rolleri selga istuma. Abiks vaid googlemapsi offline kaart suundusime 12 ajal Ubudi. Anne-Liis luges tagaistmel kaarti, vahepeal määris mulle päikesekreemi ja tegi pilte kohalikest. 

Kuidagi moodi jõudsime Ubudi ja geopeitust äppi kasutades leidsime templi Goa Gajah (Elephant cave). Nagu igas pühas kohas, ei saa lühikese seeliku või pükstega sisse. Peab kandma sarongi, mis seotakse piletit ostes sulle ümber piha.

Suveniiri tänav templis

Peale templit sõitsime põhja poole, et natuke rohkem Balit näha. Tundsin ennast juba üsna kindlalt rolleri seljas. Nägime riisiväljasid ja ilusaid kõrval tänavaid kui tagasi tulles teise tee valisime. Sõitsime isegi suurel highway-l, kus autot tuutitasid ja piipitasid kui kogemata neile ette jäime. Kiirus sellel suurteel oli 70km/h meie rolleril. Kõik arvavad, et nad ralliässid. 

Lõunat sõime nurgataguses kioskis. Jep, me julgesime seda toitu süüa. Meie kõhud olid kohalikule toidule suht kenasti vastu pidanud, seega ei kartnud katsetada.

Tagasi Kutasse jõudsime kl18 ja minu närv oli peaaegu katkemas, sest kätte oli jõudnud tipptund, Anne-Liis ise oli närvis, kartis iga inimest, kes meenutas politseid, kaardi lugemine tuli tal päris hästi välja, aga kontrollfriik nagu ma olen, siis mulle meeldib kui kõik on rahulik ja selge ja tean kuhu ma pean minema. 

Lõpuks jõudsime koju tagasi ja läksime ostsime endale kohaliku õlle ja hakkasime õhtuks ennast valmis sättima. 

Pidime kokku saama Anne-Liisi Darwinis tutvutud iiripoistega. Kleidid seljas ja joogid all asusime Bounty hotelli poole astuma, kus pidi toimuma äge basseinipidu. 

Küsisime kohalikelt juhtnööre. Oli vaja vaid kõndida otse, siis paremale ja siis paremale. Ajasime Anne-Liisiga juttu, lõpetasime    dringid... Mingi hetk taipasime, et oleme kõndinud valesti. Palusime kohalikelt poistel juhiseid. Need ütlesid, et peame tagasi minema. Pakkusid meile küüti. Algul kuus dollarit, aga kuna rahatäht on $5, siis ütlesin, et 50 000 ja see on kõik. Hüppasime rolleritele ja sõitisime ... 100m tagasi. Tulime rolleritelt maha ja vahtisime Anne-Liisiga üksteisele lollide nägudega sisse. 

Bounty hotell oli vauuu ja nii lihtne oli sinna sisse marsida. Mitte ükski turvamees ei küsinud, et kas me ööbime siin. Me lihtsalt kõndisime sisse ja läksime infolauda ja uurisime, et kas ta teab kus David (iirlane) on. Mees helistas tuppa ja sai vastuseks, et noormees tuleb peagi sõpradega basseini juurde. Olime taaskord Anne-Liisiga väga üllatunud kui lahked ja sõbralikud kohalikud inimesed on.

Davidil oli koos kolme sõbraga ja nii me suundusime rolleritega Skygardenisse. 

Skygarden kui pidu veel alanud pole. 

Teised kihutasid ees minema ja mina jäin NSW pärit Aideniga. Siis kui meie sinna klubisse jõudsime, siis püüdsime teisi leida, aga mida polnud, seda polnud. 

Aiden tegi siis ette lähme kõrval olevasse Bounty diskoteeki, kus tema sõbrad on. Läksime ja kohtusin ta nõbu Pru-ga. Ta oli hästi tore tüdruk. Tantsisime ja rääkisime juttu, mingi hetk otsustasime tagasi Bounty hotelli minna ja lõpetada õhtu basseinis.

Pool koduteed kõndisin ja pool koduteed sõitsin koos Aideniga rolleril. Anne-Liisi kohtasin alles järgmine päev uuesti, sest olime ennast täiesti ära kaudanud.

Kohalik meisterdas joogikõrrest kaks ilusat roosisõrmust.

***

Mis juhtus eelmine õhtu? Miks mul ujukad seljas? Kus anneliis?