Kutast Padangbaisse

Päev pärast raju pidu Skygardenis ja Bountys tegime Anne-Liisiga äkkotsuse. On aeg Kutast lahkuda. 

Hommiku poole käisime korra Anne-Liisiga Bountys ja ütlesime 'head aega' Davidile. Siis käisin korra veel randa nautimas. Ja kui tagasi tuppa jõudsime, pakkisime oma asjad kokku. 

Olime shuttle bussi peale minemisega hiljaks jäänud, seega palusime majutuseomaniku, et kas tal on keegi tuttav, kes saaks meid Padangbaisse ära visata, sest meil kavas nädalavahetus Gili saartel veeta. Loomulikult oli. Maksime tüübile $10 nägu ja nautisime jahedas autosõitu. See oli nii mõnus lõõgastus, pluss südames oli nii hea, et saab Kutast minema. 

Padanbai on ookeani äärne linnake, kust stardivad kiirlaevad Gili saartele. Pidime ühe öö Padangbais olema ja siis hommikul Gili Trawanganile minema. 

Öö imeilusas kodumajutuses maksis meile $10 nägu. Loomulikult kaasnes algus tingimine. Naine küsis algul 250 000 ruupiat. Aga ma ütlesin, et ei, maksmae 20$ ja mitte rohkem. Arvatavasti oleks saanud veelgi tingida, aga olime õnnelikud, et meil nüüd nii uhke elamine. Mitu peeglid, wifi, soe vesi ja hommikusöök. 

Ostsime kiirlaeva piletid samuti samast kohast. Kui õieti mäletan, siis üks inimene pidi välja käima viis 50 000 ruupia rahatähte. (Võrdluseks kui oleks valinud aeglasema tee, siis hind oleks vaid 150 000. Sellest seiklusest kirjutan teile varsti kui tagasi Balile lähme.)

Õhtu veetsime Bloo laguuni ääres, mis on kuulus oma ikusa sinise vee poolest. Teadsin juba taksost välja astudes, et Padanbai on kümme korda rahulikum ja kenam linnake kui Kuta. Pealegi õhtu hakul ei näinud ma turiste peaaegu üldse.

Bloo laguun

Nii nagu Kutaski oli Padangbai restorane täis. Nii imelik kui see ka pole, siis tühjadest laudadest mööda kõndides tundsin küll natuke kaastunnet kohalike suhtes, sest kas tühja söögikoha pidamine on seda kõike väärt. 

Me Anne-Liisiga tähistasime õhtut nii eelroaga kui magustoiduga. Esimese söögikoha valisin ma selle pärast, et mulle meeldis kuidas see kaunistatud oli. Seintelt võis lugeda humoorikaid horoskoope ja kogu melustikus oli midagi lapselikku. 

NB! Kohtasime Balil olles väga palju venelasi. Iseenesest mul venerahvusest inimeste vastu pole midagi, aga kuulsime, et veneturistid arvavad, et nad on tõelised bossid. Nii mitmelgi korral nägime pealt kuidas venelased lihtsalt lahendasid oma probleeme karjudes. Sama juhtus ka meie õhtusöögi ajal. Kohvikusse astus sisse noorema poolne neiu ja natuke vanem noormees. Ma tõesti ei tea, mis neiul viga oli, aga ta kisendas ja õiendas mehega nagu teisi inimesi samas ruumis polekski. Väga ebameeldiv tunne!