Jalgrattastel päikese poole sõitmas

Jäime Anne-Liisiga kolmeks päev Gili saarele. Peale valustavat päeva snorgeldamas, ostsime oma hostelist piletid tagasi Balile. Otsustasime, et võtame selle aeglasema variandi seekord, sest kiirpaadiga olime ju sõitnud.

Andes raha kohalikule ja selle eest mitte midagi vastu saades tekkis hirm - nüüd oleme oma rahast ilma ja ei saagi Balile tagasi. Tüüp ajas sellist imeliku juttu, et jaajaaa kl10 saate piletid, et siis tehakse müügikoht lahti. Vaatasime kella: "Kuule aga kell on 20minuti pärast 10." Jajaaa oodake! 

Läksime siis tuppa ootama. Ainus tõend raha äraandmisest oli kviitung, mis tõestas, et oleme kaks ööd Balekus olnud. 

Asi lahenes kiirelt ja õnnelikult. Enne kümmet hüppas poiss ratta selga ja kihutas sadama poole. Natuke aega hiljem oli ta tagasi ja saime järgmiseks päevaks oma tagasisõidu pileti. 

Gili trawangan on pisike saar, millele saab ringi peale teha 1-1,5 jooksul. Oleneb kas oled jala või rattaga. Või hoopis hobukaarikuga. Rollereid ega autosid Gili saartel pole.

Meie rentisime jalgrattad ja läksime Trawangani peale sõitma.

Natuke poosetamist ...

Kõige kõrgem tipp saarel

Tagasi koduaias

Õhtu veetsime samuti teisel pool, et saaksime nautida päikeseloojangut.

Tagasi linnakesse jõudes andsime rattad ära ja olime kodu poole minemas kui kogu saarel kustus valgus. Tänav, kus olime, oli täiesti pime. Spa, mis meie kõrval oli, kasutas mobiili valgust, et pediküüri teha. Elekter tuli pikapeale tagasi, aga paariks minutiks hoomas saare peatänavat pimedus, imestust ja hirm, et mis nüüd juhtus.